Ühe kitarri lugu

Siin on piltidega lugu sellest, kui palju võib ühte kitarri ümber ehitada

Sõber ostis kunagi sellise kitarri….

Varsti hakkas teda värv häirima. Tuli meistri jutule, et muuta värvi, aga töö käigus otsustas ka helipead ära vahetada.

Nagu näha, ei piirdunud asi ainult värvi ja helipeadega, vaid ka kitarri elektroonika (uueks Wolf super strat) sai välja vahetatud. Ning tekkis juurde tremolo.

Tegelikult tuli sellest juba väga hea kitarr, AGA….

siis selgus, et esimene värv oli liiga kollane ja pidi uuesti värvima, et saada natuke heledama tooni. Ka äärmised single coilid pidi välja vahetama humbuckerite vastu.

Ja muidugi tuli teha ka käetoe kaar ja kõhuõnarus

Väikesed valged kaela täpid vahetasime välja suure pärlmutri vastu ja vanad nickel silver krihvid kuldsete vastu

Siis tegime veel ringi ja vahetasime humbuckerid välja ning muutsime plaadi disaini tuues juurde Fender Jazz bassi elemendi. Kes tunneks veel ära Music Man’i, Steve Morse mudeli? Kere kuju küll meenutab…

Loomulikult pidi ka potekate nupud välja vahetama. Ja kõige lõpuks vahetas pill hoopis omanikku ja endine omanik tellis minult uue pilli, ikka jälle teistsuguse. Selline on lugu mehest ja tema pilli otsingutest. Tõestisündinud. Mõned ei pea õigeks pillide ümberehitamist, aga niiviisi tekkis siia ilma väga unikaalne kitarr, ainueksemplar.

Julgen arvata, et see on EESTI KITARRI ÜMBEREHITAMISE REKORD! Kui keegi on selle üle löönud, andke teada! Peale kõike seda jäi kitarrimeister siiski ellu ja tegutseb rõõmsalt edasi.

Mingil vaheetapil pilli nautimas.